Thesaurus Indogermanischer Text- und Sprachmaterialien
TITUS DIDACTICA

Text sample from the Maitrāyaṇi-Saṃhitā


MS 1,10,14 (153,18-154,8)


प्रजाः॑ सृष्ट्वाँ॑हो ऽवय॑ज्य सो॓ ऽकामयत ˇ वृत्रँ॑ हन्यामि॑ति ˇ स॑ एता॑भिर्देव॑ताभिः
सयु॑ग्भूत्वा॑ म॑रुद्भिर्विशा॑ग्नि॑ना॑नीकेनोपप्ला॑यत ˇ स॑ वृत्र॑मे॑त्य वृत्रं॑ दृष्ट्वो॑रुस्कम्भ॑गृहीतो॑
ऽनभिधृष्णुवन्नतिष्ठˇत्तं॑ म॑रुतो ऽध्यैयन्त ˇ ते॑ ऽत्यैषँˇस्त॑स्य यदा॑ म॑र्मा॑गछन्न॑थाचेष्टˇत्सँ॑
वा॑ एनं त॑दतपँˇस्त॑स्मात्सांतपना॑ ˇ अग्नि॑ना वा॑ अनी॑केने॑न्द्रो
वृत्र॑महँˇस्त॑दनीकत्वा॑यैवै॑षो॑ ˇ ऽथो अग्नि॑र्वै॑ देवा॑नाँ
सेनानी॑ˇस्त॑त्से॑नोत्थापनी॑यमेवै॑त॑दि॑ˇन्द्रो वै॑ वृत्रा॑य व॑ज्रमुद्य॑मं ना॑शक्नोत्स॑ˇ एतं॑ म॑रुद्भ्यो
भागं॑ नि॑रवपˇत्तँ वीर्या॓य स॑मतपँˇस्तं॑ ते॑न वीर्३येणो॑दयछन्त्सँ॑ वा॑ एनं
त॑दतपँˇस्त॑स्मात्सांतपना॑ ˇ मध्यं॑दिने च॑रुर्णि॑रुप्यˇस्त॑र्ह्युभा॑ अन्तौ॑ तपति ˇ च॑रुः
स्याˇत्तँ॑ हि॑ सर्व॑तस्त॑पति ˇ देवा॑ वै॑ वृत्र॑स्य म॑र्म ना॑विन्दँˇस्तं॑ म॑रुतः क्षु॑रपविना व्य॓युः
ˇ सँ॑ वा॑ एनं त॑दतपँˇस्त॑स्मात्सांतपनाः॑ ॥१४॥

MS 1,10,15 (154,9-155,6)


ते॑ वै॑ श्वो॑ भूते॑ वृत्रँ॑ हनिष्य॑न्ता उ॑पावसँˇस्ते॑॓ ऽब्रुवˇन्क॑स्य वा॑हे॑दँ श्वो॑ भवता॑ क॑स्य वा
प॑चते॑ति ˇ त॑ एत॑मोदन॑मपचँˇस्ते॑न पशू॑नचिकयुˇस्ते॓ ऽविˇदुर्यतरा॑न्वा॑ इम॑
उपावर्त्स्य॑न्ति त॑ इ॑दं भविष्यन्ती॑ति ˇ तेभ्यो॑ वा॑ एते॑न
प्रा॑तिष्ठँˇस्ता॑नेते॑नायछँˇस्त॑त्पशूनाँ॑ वा॑वै॑षा॑ य॑तिˇस्ते॑ वै॑ श्वोविजयि॑नो ऽवसँˇस्ते॓
ऽब्रुवˇन्क॑स्य वा॑हे॑दँ श्वो॑ भविता॑ कास्य वा प॑चते॑ति ˇ त॑ एत॑मोदन॑मपचँˇस्ते
ऽब्रुवˇन्मा॑हुतमशिष्मे॑ति ˇ तं॑ म॑रुद्भ्यो गृहमेधे॑भ्यो ऽजुहवुः ˇ पश॑वो वै॑ म॑रुतो गृहमेधाः॑
ˇ पशु॑भ्यो वै॑ ते॑ त॑मजुहवुˇस्ते॑ वै॑ सँ॑यता आसँˇस्ते॑ देवे॑भ्यो क्षु॑धं प्रा॑हिण्वँˇस्तां॑ देवाः॑
प्रतिश्रु॑त्यैत॑मोदन॑मपचन्त्सा॑ˇ देवे॑षु लोक॑म॑विता पु॑न॑रसुरान्प्रा॑विशˇत्त॑तो देवा॑
अभ॑वˇन्प॑रा॑सुराˇस्त॑द्य॑ एवँ॑ विद्व॑नेत॑मोदनं॑ प॑चति भ॑वत्यात्म॑ना ˇ प॑रास्य ब्रा॑तृव्यो
भवत्य॑ˇपि प्र॑तिवेशं पचेद् ब्रा॑तृव्यायैव॑ क्षु॑धं प्र॑हिणोति ˇ य॑द्वै॑ चातुर्मास्या॑नां
पाकयज्ञ॑स्यैव॑ त॑देषां पशव्यं॓ ˇ पशव्यो॓ गृहमेधो॑ ˇ न॑ प्रयाजा॑न्य॑जति ना॑नुयाजा॑ˇन्न॑
सामिधेनी॑रन्वाˇहा॑ज्यभागौ यजति यज्ञ॑ताया ˇ अग्न॑ये सम॑वद्यत्यˇग्नि॑र्वै॑ स॑मिष्टिˇरग्निः॑
प्र॑तिष्टितिः ˇ स॑मिष्ट्या एव॑ प्र॑तिष्ठित्या ˇ इ॑डामु॑पह्वयन्ते ˇ पश॑वो वा॑ इ॑डा ˇ पशव्यो॓
गृहमेध॑ˇस्त॑स्मादि॑डामु॑पह्वयन्ते ˇ निष्काषं॑ नि॑दधात्यनुसं॑तत्यै ॥१५॥



Same, in Roman transcription:


MS 1, 10, 14 (153,18-154,8)


prajā́ḥ sṛṣṭvā́m̐ho 'vayájya sò 'kāmayata : vṛtrám̐ hanyām íti : sá etā́bhir devátābhiḥ sayúg bhūtvā́ marúdbhir viśā́gnínā́nīkenopaplā́yata : sá vṛtrám étya vṛtráṃ dṛṣṭvóruskambhágṛhītó 'nabhidhṛṣṇuvann atiṣṭhat : táṃ marútó 'dhyaiyanta : té 'tyaiṣam̐s : tásya yadā́ mármā́gachann áthāceṣṭat : sám̐ vā́ enaṃ tád atapam̐s : tásmāt sāṃtapanā́ : agnínā vā́ ánīkenéndro vṛtrám aham̐s : tád anīkatvā́yaiváiṣó : 'tho agnír vái devā́nām̐ senānī́s : tát sénotthāpanī́yam eváitád : índro vái vṛtrā́ya vájram udyámam nā́śaknot : sá etáṃ marúdbhyo bhāgáṃ níravapat : tám̐ vīryā̀ya sámatapam̐s : táṃ téna vīryènódayachant [:] sám̐ vā́ enam tád atapam̐s : tásmāt sāṃtapanā́ : madhyáṃdine carúr nirúpyas : tárhy ubhā́ ántau tapati : carúḥ syāt : táṃ hí sarvátas tápati : devā́ vái vṛtrásya márma nā́vindam̐s : táṃ marútaḥ kṣurápavinā vyàyuḥ : sám̐ vā́ enaṃ tád atapam̐s : tásmāt sāṃtapanā́ḥ #
MS 1, 10, 15 (154,9-155,6)


té vái śvó bhūté vṛtrám̐ haniṣyántā úpāvasam̐s : tè 'bruvan : kásya vā́hedám̐ śvó bhavitā́ kásya vā [:] pácatéti : tá etám odanám apacam̐s : téna paśū́n acikayus : tè 'vidur : yatarā́n vā́ imá upāvartsyánti tá idáṃ bhavisyantī́ti : tébhyo vā́ eténa prā́tiṣṭham̐s : tā́n eténāyacham̐s : tát paśūnā́m̐ vā́váiṣā́ yátis : té vái śvovijayíno 'vasam̐s : tè 'bruvan : kásya vā́hedám̐ śvó bhavitā́ kásya vā [:] pácatéti : tá etám odanám apacam̐s : tè 'bruvan : mā́hutam aśiṣméti : tám marúdbhyo gṛhamedhébhyo 'juhavuḥ : paśávo vái marúto gṛhamedhā́ḥ : paśúbhyo vái té tám ajuhavus : té vái sám̐yattā āsam̐s : té 'surā devébhyaḥ kṣúdhaṃ prā́hiṇvam̐s : tā́ṃ devā́ḥ pratiśrútyaitám odanám apacant : sā́ devéṣu lokám ávittā púnar ásurān prā́viśat : táto devā́ ábhavan : párā́surās : tád yá evám̐ vidvā́n etám odanáṃ pácati bhávaty ātmánā : párāsya bhrā́tṛvyo bhavaty : ápi prátiveśaṃ paced [:] bhrā́tṛvyāyaivá kṣúdhaṃ práhiṇoti : yád vái cāturmāsyā́nāṃ pākayajñásyaivá tád eṣāṃ paśavyàṃ : paśavyò gṛhamedhó : ná prayājā́n yájati nā́nuyājā́n : ná sāmidhenī́r ánvāha͡:͡ā́jyabhāgau yajati yajñátāyā : agnáye samávadyaty : agnír vái sámiṣṭir : agníḥ prátiṣṭhitiḥ : sámiṣṭyā evá prátiṣṭhityā : íḍām úpahvayante : paśávo vā́ íḍā : paśavyò gṛhamedhas : tásmād íḍām úpahvayante : niṣkāṣáṃ nídadhāty anusáṃtatyai #

Same, in German translation (after K. Hoffmann, Die Komposition eines Bráhmaṇa-Abschnittes, in: Mélanges d'indianisme à la mémoire de L. Renou, 1968, 367-380 / Aufsätze zur Indoiranistik, Bd. I, Wiesbaden 1975, 207-220)



MS 1,10,14 (153,18-154,8)


Nachdem die Geschöpfe geschaffen und die Bedrängnis durch Opfer vertrieben war, wünschte (Indra): möge ich den Vṛtra erschlagen. Nachdem er sich mit den Gottheiten verbündet hatte, zog er mit den Maruts als Mannschaft und mit Agni als Heeresspitze aus. Als er an den Vṛtra herankam, den Vṛtra erblickte, blieb er, von einer Schenkellähmung ergriffen, stehen, sich nicht heranwagend. Auf ihn zu rasten die Maruts. Sie versuchten, an ihm vorbei auszuweichen. Als sie an seine verwundbare Stelle kamen, bewegte er sich. Sie taten ihm dabei weh, deshalb heißen sie sāṃtapana. Mit Agni als Heeresspitze erschlug Indra den Vṛtra. Der ist also dazu (da), die Heeresspitze zu sein. Agni also ist der Heerführer der Götter. Das Heer ist folglich das zum Aufbrechenlassen bestimmte (Opfer). Indra konnte gegen den Vṛtra die Keule nicht erheben. Er überließ den Maruts den Anteil. Sie erhitzten ihn zur Kraft. Mit dieser Kraft hoben sie sie auf. Sie erhitzten ihn also. Deshalb heißen sie sāṃtapana. Am Mittag ist ein Topfbrei zu opfern. Zu dieser Zeit erhitzt es die beiden Horizonte. Ein Topf ist zu verwenden. Diesen nämlich erhitzt man von allen Seiten. Die Götter fanden des Vṛtra verwundbare Stelle nicht. Die Maruts fuhren ihn mit ihrem (Wagen) mit rasiermesserscharfen Reifen auseinander. Sie taten ihm da weh. Deshalb heißen sie sāṃtapana.


MS 1,10,15 (154,9-155,6)


In der Absicht, den Vṛtra am nächsten Morgen zu erschlagen, wachten sie. Sie sagten: Wem wird morgen diese Herrschaft gehören oder wem? Kocht! Sie kochten diesen Brei. Mit diesem wandten sie sich den Haustieren zu. Sie wußten: Diejenigen, denen sich diese (Haustiere) zuwenden werden, werden gedeihen. Um derentwillen brachen sie mit dem Brei auf. Sie bezähmten sie damit. So gibt es die Bezähmung der Haustiere. Sie, denen am nächsten Morgen der Entscheidungskampf bevorstand, übernachteten. Sie sagten: Wem wird morgen diese Herrschaft gehören oder wem? Kocht! Sie kochten diesen Brei. Sie sagten: Wir wollen nichts Ungeopfertes essen. Sie opferten ihn den Marut gṛhamedha. Die Marut gṛhamedha sind die Haustiere. Den Haustieren opferten sie ihn. Sie lagen im Kampf. Die Asuras sandten den Göttern den Hunger. Die Götter hörten ihn kommen und kochten diesen Brei. (Da) fand (der Hunger) bei den Göttern keinen Platz und drang wieder in die Asuras ein. Darauf gediehen die Götter, die Asuras kamen um. Wer da so wissend diesen Brei kocht, gedeiht selbst, sein Widersacher kommt um. Auch einen zusätzlichen Brei soll man kochen. Dem Widersacher sendet man den Hunger. Was von den Cāturmāsya-Opfern dem Kochopfer angehört, das ist auf die Haustiere bezüglich. Auf die Haustiere bezüglich ist das Hausopfer. Nicht opfert man Voropfer, nicht Nachopfer, nicht spricht man dabei Brennholzverse. Zwei Schmalzanteile opfert man, damit es ein Opfer sei. Dem Agni gibt man seinen Anteil - Agni ist vollkommene Opferung, Agni ist Feststehen -, damit eine vollkommene Opferung, ein Feststehen sei. Die Iḍā lädt man ein. Die Iḍā ist die Haustiere. Auf die Haustiere bezüglich ist das Hausopfer. Deshalb lädt man die Iḍā ein. - Den Auskratz hebt man zur Fortsetzung auf.


MS 1,10,16 (155,7-156,1)


Fern von den beiden Parteien übernachtete Indra. Die Götter hoben für Indra den Anteil auf: Uns wird er, für den ein Anteil aufgehoben ist, morgen wählen (dachten sie). Einen Stier ruft man herbei. Den Indra lädt man sich damit in sein Haus. Der Vaṣaṭ-Ruf ist das Brüllen. So ruft man sich da einen Stier der Asuras herüber, (in dem Gedanken:) er soll uns Nachkommenschaft schaffen. Mit ihren Kälbern weilen die Kühe; (dies dient) zum Wesen des Sākamedha(-Opfers). Die Frau ißt; (auch das dient) zum Wesen des Sakamedha. Wenn die Frau nicht äße, hätte man keinen Sakamedha. Wenn also die Frau ißt, dient es dem Wesen des Sakamedha. Die Nirṛti (Vernichtung) ergreift das vom Opfer, was die Frau ißt. Das Weib ist nämlich die Nirṛti. Von der Nirṛti ergriffen ist der Löffel, denn er geht in das Heiße hinein. Der Löffel ist bekanntlich die Hand des Weibes. Wenn man mit dem Löffel opfert, dann findet man mit ihm, der von der Nirṛti ergriffen ist, die Nirṛti ab. Als es Morgen geworden war, zog er aus, um den Vṛtra zu erschlagen. Die Maruts tollten fortwährend um ihn herum. Sie vertrieben seine Todesangst. Sie veranlaßten ihn, sich heranzuwagen. Deshalb heißen sie krīḍi. Sie befanden sich im Kampf. Die Gotter konnten nicht bis zum jenseitigen Ende der Asuras schauen. Sie sahen die Marut krīḍi lustig herumtollen: Siegesbewußt fürwahr sind diese! Sie opferten ihnen diesen Anteil. Darauf siegten sie. Der (Opferkuchen) dient also zum Siegen. Indra ist jene Sonne. Die Strahlen sind sich-lebhaft-bewegend. Gleichzeitig mit den Strahlen vollzieht man das Opfer: zum Entscheidungssieg. Die Götter wußten nicht, ob Vṛtra erschlagen sei. Die Marut krīḍi stießen beim Herumtollen auf ihn. Deshalb heißen sie krīḍi.


Corresponding passage from the Kātha-Saṃhitā


KS 36, 8 (75,12-76,2)


प्र॓जास्सृष्ट्वाँहो ऽवेज्य सो ऽकामयत वृत्रँ हन्यामिति स एताभिर्देवताभिस्सयुग्भूत्व ोपप्लायत मरुद्भिर्विशाग्निनानीकेन स वृत्रमभीत्य वृत्रं दृष्ट्वोरुस्तम्भगृहीतो ऽतिष्ठदनभिधृष्णुवँस्तं मरुत अैषीकैर्वातरथैरध्यैयन्त ते ऽत्यैषँस्ते ऽस्य यत्र मर्मागच्छँस्तदचेष्टत्सं वा एनं तदतपँस्तस्मात्सांतपना वार्त्रघ्ना वै साकमेधा अग्निना वा अनीकेनेन्द्रो वृत्रमहन्ननीकत्वायैवैषो ऽग्निर्देवानाँ सेनानीस्सेनोत्थापनीयमेवैतद िन्द्रो वै वृत्राय वज्रमुद्यमं नाशक्नोत्स एतं मरुद्भ्यो भागं निरवपत्तं मरुतो वीर्याय समतपन्स तेन वीर्येण वज्रमुदयच्छत्सं वा एनं तदतपँस्तस्मात्सांतपना मध्यंदिने निरुप्यस्तर्हि ह्युभा अन्तौ तपति चरुर्भवति तँ हि सर्वतस्तपति देवा वै वृत्रस्य मर्म नाविन्दँस्तं मरुतः क्षुरपविना व्ययुस्सं वा एनं तदतपँस्तस्मात्सांतपनाः ।।८।।
KS 36, 9 (76,3-20)


ते॓ श्वो वृत्रँ हनिष्यन्त उपावसँस्ते ऽब्रुवन्कस्य वाहेदँ श्वो भविता कस्य वा पचतेति त एतमोदनमपचन्त ते पशूनचिकयुर्यतरान्वा इमे श्वः कमितारस्ते जेतार इति तेभ्य एतेन प्रातिष्ठँस्तानेतेनायच्छन् पशूनामेवैषा यतिस्ते श्वोविजयिनो ऽवसँस्ते ऽब्रुवन्कस्य वाहेदँ श्वो भविता कस्य वा पचतेति त एतमोदनमपचन्त ते ऽब्रुवन्माहुतमशिष्मेति ते मरुध्भ्यो गृहमेधेभ्यो ऽजुहवुः पशवो वै मरुतो गृहमेधास्तेभ्य एव तदजुहवुस्ते संयत्ता आसँस्ते ऽसुरा देवेभ्यः क्षुधं प्राहिण्वँ स्तां देवाः प्रतिश्रुत्यैतमोदनमपचन्त सा देवेषु लोकमवित्त्वा पुनरसुरान्प्राविशत्सैनान्न िरदहदपि प्रतिवेश ओदनं पचेत भ्रातृव्यायैव क्षुधं प्रहिणोति सैनं निर्दहति ।। य॓द्वै चातुर्मास्यानां पाकयज्ञस्यैव तदेषां पशव्यं गृहमेध्यो वै पाकयज्ञो न प्रयाजा इज्यन्ते नानुयाजा न सामिधेनीरन्वाहाज्यभागौ यजति तेन यज्ञः क्रियते ऽग्नये समवद्यत्यग्निस्समिष्टिरग्न िः प्रतिष्ठितिस्समिष्ठ्या एव पर्तिष्ठित्यै पशवो वै गृहमेधाः पशव इडा तस्मादिडामुपह्वयन्ते निष्काषो निधीयते संतत्यै तेषां वा उभ्यएषामिन्द्रः प्रावसत्ते देवा एतमिन्द्राय भागं न्यदधुरस्माञ्छ्वो निहितभागो वृणाता इति रुवथो वषट्कारो ऽथो असुराणामेव तद्वृषभमत्याह्वयन्नस्मान्प ्रजनयादित्यृषभमाह्वयतीन्द् रमेव तन्निह्वयते ऽथो पुष्टिमेव भ्रातृव्यस्य वृङ्क्ते ।।९।।

Same, in Roman transcription:


KS 36, 8 (75,12-76,2)


prajās sr̥ṣṭvām̐ho ʼvejya so ʼkāmayata vr̥tram̐ hanyām iti sa etābʰir devatābʰis sayug bʰūtvopaplāyata marudbʰir viśāgninānīkena sa vr̥tram abʰītya vr̥traṃ dr̥ṣṭvorustambʰagr̥hīto ʼtiṣṭʰad anabʰidʰr̥ṣṇuvam̐s taṃ maruta aiṣīkair vātaratʰair adʰyaiyanta te ʼtyaiṣam̐s te ʼsya yatra marmāgaccʰam̐s tad aceṣṭat saṃ vā enaṃ tad atapam̐s tasmāt sāṃtapanā vārtragʰnā vai sākamedʰā agninā vā anīkenendro vr̥tram ahann anīkatvāyaivaiṣo ʼgnir devānām̐ senānīs senottʰāpanīyam evaitad indro vai vr̥trāya vajram udyamaṃ nāśaknot sa etaṃ marudbʰyo bʰāgaṃ niravapat taṃ maruto vīryāya samatapan sa tena vīryeṇa vajram udayaccʰat saṃ vā enaṃ tad atapam̐s tasmāt sāṃtapanā madʰyaṃdine nirupyas tarhi hy ubʰā antau tapati carur bʰavati tam̐ hi sarvatas tapati devā vai vr̥trasya marma nāvindam̐s taṃ marutaḥ kṣurapavinā vyayus saṃ vā enaṃ tad atapam̐s tasmāt sāṃtapanāḥ \\8\\
KS 36, 9 (76,3-20)


te śvo vr̥tram̐ haniṣyanta upāvasam̐s te ʼbruvan kasya vāhedam̐ śvo bʰavitā kasya vā pacateti ta etam odanam apacanta te paśūn acikayur yatarān vā ime śvaḥ kamitāras te jetāra iti tebʰya etena prātiṣṭʰam̐s tān etenāyaccʰan paśūnām evaiṣā yatis te śvovijayino ʼvasam̐s te ʼbruvan kasya vāhedam̐ śvo bʰavitā kasya vā pacateti ta etam odanam apacanta te ʼbruvan māhutam aśiṣmeti te marudʰbʰyo gr̥hamedʰebʰyo ʼjuhavuḥ paśavo vai maruto gr̥hamedʰās tebʰya eva tad ajuhavus te saṃyattā āsam̐s te ʼsurā devebʰyaḥ kṣudʰaṃ prāhiṇvam̐s tāṃ devāḥ pratiśrutyaitam odanam apacanta sā deveṣu lokam avittvā punar asurān prāviśat sainān niradahad api prativeśa odanaṃ paceta bʰrātr̥vyāyaiva kṣudʰaṃ prahiṇoti sainaṃ nirdahati \\ yad vai cāturmāsyānāṃ pākayajñasyaiva tad eṣāṃ paśavyaṃ gr̥hamedʰyo vai pākayajño na prayājā ijyante nānuyājā na sāmidʰenīr anvāhājyabʰāgau yajati tena yajñaḥ kriyate ʼgnaye samavadyaty agnis samiṣṭir agniḥ pratiṣṭʰitis samiṣṭʰyā eva partiṣṭʰityai paśavo vai gr̥hamedʰāḥ paśava iḍā tasmād iḍām upahvayante niṣkāṣo nidʰīyate saṃtatyai teṣāṃ vā ubʰyaeṣām indraḥ prāvasat te devā etam indrāya bʰāgaṃ nyadadʰur asmāñ cʰvo nihitabʰāgo vr̥ṇātā iti ruvatʰo vaṣaṭkāro ʼtʰo asurāṇām eva tad vr̥ṣabʰam atyāhvayann asmān prajanayād ity r̥ṣabʰam āhvayatīndram eva tan nihvayate ʼtʰo puṣṭim eva bʰrātr̥vyasya vr̥ṅkte \\9\\

Corresponding passage from the Taittirīya Brāhmaṇa

TB 1,6,6,3


ते दे॒वा म॒रुद्भ्यः॑ सांतप॒नेभ्य॑श्च॒रुं निर॑वपन् ।
तां द्यावा॑पृथि॒वीभ्या॑मेव॒ उभ॒यतः॒ सम॑तपन् ।
यन्म॒रुद्भ्यः॑ सांतप॒नेभ्य॑श्च॒रुं नि॒र्वप॑ति ।
द्यावा॑पृथि॒वीभ्या॑मे॒व तदु॑भ॒यतो॒ यज॑मानो॒ भ्रातृ॑व्या॒न्संत॑पति ।
म॒ध्यंदि॑ने॒ निर्व॑पति ।
तर्हि॑ हि॒ते ऽक्ष्नि॑ष्ठं॒ तप॑ति ।
च॒रुर्भ॑वति ।
स॒र्वत॑ एवैना॒न्संत॑पति ।
ते दे॒वाः श्वो॑विज॒यिनः॒ सन्तः॑ ।
सर्वा॑सां दु॒ग्धे गृ॑हमे॒धीयं॑ च॒रुं निर॑वपन् ।।
TB 1,6,6,4


आशि॑ता ए॒व अ॑द्य॒ उप॑वसाम ।
कस्य॒ वा ह॒ इद॑म् ।
कस्य॑ वा॒ श्वो भ॑विता॒ इति॑ ।
स शृ॒तो॑ ऽभवत् ।
तस्य॒ अहु॑तस्य॒ न अ॑श्नन्न् ।
न हि दे॒वा अहु॑तस्य अ॒श्नन्ति॑ ।
ते॑ ऽब्रुवन् ।
कस्मा॑ इ॒मँ हो॑ष्याम॒ इति॑ ।
म॒रुद्भ्यो॑ गृहमे॒धिभ्य॒ इत्य॑ब्रुवन्{BS अब्रुवम्} ।
तं म॒रुद्भ्यो॑ गृहमे॒धिभ्यो॑ ऽजुहवुः ।।
TB 1,6,6,5


ततो॑ दे॒वा अभ॑वन् ।
परा॒ असु॑राः ।
यस्य॑ ए॒वं वि॒दुषो॑ म॒रुद्भ्यो॑ गृहमे॒धिभ्यो॑ गृ॒हे जुह्व॑ति ।
भव॑त्या॒त्मना॑ ।
परा॑ अस्य॒ भ्रातृ॑व्यो भवति ।
यद्वै॑ य॒ज्ञस्य॑ पाक॒त्रा क्रि॒यते॑ ।
प॑श॒व्यं॑ तत् ।
पा॑क॒त्रा वा ए॒तत्क्रि॑यते ।
यन्न इ॒ध्माब॒र्हिर्भव॑ति ।
न सा॑मिधे॒नीर॒न्वाह॑ ।।

Corresponding passage from the Taittirīya Brāhmaṇa

(in Roman transcription):


TB 1,6,6,3


té devā́ marúdbʰyaḥ sāṃtapanébʰyaś carúṃ níravapan /
tā́ṃ dyā́vāpr̥tʰivī́bʰyām eva_úbʰayátaḥ sámatapan /
yán marúdbʰyaḥ sāṃtapanébʰyaś carúṃ nirvápati /
dyā́vāpr̥tʰivī́bʰyām evá tád ubʰayáto yájamāno bʰrā́tr̥vyān sáṃtapati /
madʰyáṃdine nírvapati /
tárhi hité ʼkṣniṣṭhaṃ tápati /
carúr bʰavati /
sarváta eváinān sáṃtapati /
té devā́ḥ śvovijayínaḥ sántaḥ /
sárvāsāṃ dugdʰé gr̥hamedʰī́yaṃ carúṃ níravapan //

TB 1,6,6,4


ā́śitā evá_adya_úpavasāma /
kásya vā́ ha_ídam /
kásya vā śvó bʰavitā_íti /
sá śr̥tò ʼbʰavat /
tásya_áhutasya ná_aśnann /
ná hí devā́ áhutasya_aśnánti /
tè ʼbruvan /
kásmā imám̐ hoṣyāma íti /
marúdbʰyo gr̥hamedʰíbʰya íty abruvan
táṃ marúdbʰyo gr̥hamedʰíbʰyo ʼjuhavuḥ //

TB 1,6,6,5


táto devā́ ábʰavan /
párā_ásurāḥ /
yásya_eváṃ vidúṣo marúdbʰyo gr̥hamedʰíbʰyo gr̥hé júhvati /
bʰávaty ātmánā /
párā_asya bʰrā́tr̥vyo bʰavati /
yád vái yajñásya pākatrā́ kriyáte /
paśavyàṃ tat /
pākatrā́ vā́ etát kriyate /
yán ná_idʰmā́barhír bʰávati /
ná sāmidʰenī́r anvā́ha //


Synoptical arrangement of the three versions

(in Roman transcription):


MS KS Transl. cp. TB  
prajā́ḥ sṛṣṭvā́m̐ho 'vayájya sò 'kāmayata : prajās sr̥ṣṭvām̐ho ʼvejya so ʼkāmayata  Nachdem die Geschöpfe geschaffen und die Bedrängnis durch Opfer vertrieben war, wünschte (Indra):  
vṛtrám̐ hanyām íti : vr̥tram̐ hanyām iti  möge ich den Vṛtra erschlagen.  
sá etā́bhir devátābhiḥ sayúg bhūtvā́ marúdbhir viśā́gnínā́nīkenopaplā́yata : sa etābʰir devatābʰis sayug bʰūtvopaplāyata marudbʰir viśāgninānīkena  Nachdem er sich mit den Gottheiten verbündet hatte, zog er mit den Maruts als Mannschaft und mit Agni als Heeresspitze aus.  
sá vṛtrám étya vṛtráṃ dṛṣṭvóruskambhágṛhītó 'nabhidhṛṣṇuvann atiṣṭhat : sa vr̥tram abʰītya vr̥traṃ dr̥ṣṭvorustambʰagr̥hīto ʼtiṣṭʰad anabʰidʰr̥ṣṇuvam̐s  Als er an den Vṛtra herankam, den Vṛtra erblickte, blieb er, von einer Schenkellähmung ergriffen, stehen, sich nicht heranwagend.  
táṃ marútó 'dhyaiyanta : taṃ maruta aiṣīkair vātaratʰair adʰyaiyanta  Auf ihn zu rasten die Maruts.  
té 'tyaiṣam̐s : te ʼtyaiṣam̐s  Sie versuchten, an ihm vorbei auszuweichen.  
tásya yadā́ mármā́gachann áthāceṣṭat : te ʼsya yatra marmāgaccʰam̐s tad aceṣṭat  Als sie an seine verwundbare Stelle kamen, bewegte er sich.  
sám̐ vā́ enaṃ tád atapam̐s : saṃ vā enaṃ tad atapam̐s  Sie taten ihm dabei weh,  
tásmāt sāṃtapanā́ : tasmāt sāṃtapanā  deshalb heißen sie sāṃtapana.  
vārtragʰnā vai sākamedʰā  (Auf die Vṛrtraerschlagung bezüglich ist das sākamedʰā-Opfer.)  
agnínā vā́ ánīkenéndro vṛtrám aham̐s : agninā vā anīkenendro vr̥tram ahann  Mit Agni als Heeresspitze erschlug Indra den Vṛtra.  
tád anīkatvā́yaiváiṣó : anīkatvāyaiva_  Der ist also dazu (da), die Heeresspitze zu sein.  
'tho agnír vái devā́nām̐ senānī́s : _eṣo ʼgnir devānām̐ senānīs  Agni also ist der Heerführer der Götter.  
tát sénotthāpanī́yam eváitád : senottʰāpanīyam evaitad  Das Heer ist folglich das zum Aufbrechenlassen bestimmte (Opfer).  
índro vái vṛtrā́ya vájram udyámam nā́śaknot : indro vai vr̥trāya vajram udyamaṃ nāśaknot  Indra konnte gegen den Vṛtra die Keule nicht erheben.  
sá etáṃ marúdbhyo bhāgáṃ níravapat : sa etaṃ marudbʰyo bʰāgaṃ niravapat  Er überließ den Maruts den Anteil.  té devā́ marúdbʰyaḥ sāṃtapanébʰyaś carúṃ níravapan /
tám̐ vīryā̀ya sámatapam̐s : taṃ maruto vīryāya samatapan  Sie erhitzten ihn zur Kraft.  tā́ṃ dyā́vāpr̥tʰivī́bʰyām eva_úbʰayátaḥ sámatapan /
táṃ téna vīryènódayachant [:] sa tena vīryeṇa vajram udayaccʰat  Mit dieser Kraft hoben sie sie auf.  
sám̐ vā́ enam tád atapam̐s : saṃ vā enaṃ tad atapam̐s  Sie erhitzten ihn also.  yán marúdbʰyaḥ sāṃtapanébʰyaś carúṃ nirvápati /
tásmāt sāṃtapanā́ : tasmāt sāṃtapanā  Deshalb heißen sie sāṃtapana.  dyā́vāpr̥tʰivī́bʰyām evá tád ubʰayáto yájamāno bʰrā́tr̥vyān sáṃtapati /
madhyáṃdine carúr nirúpyas : madʰyaṃdine nirupyas  Am Mittag ist ein Topfbrei zu opfern.  madʰyáṃdine nírvapati /
tárhy ubhā́ ántau tapati : tarhi hy ubʰā antau tapati  Zu dieser Zeit erhitzt es die beiden Horizonte.  tárhi hité ʼkṣniṣṭhaṃ tápati /
carúḥ syāt : carur bʰavati  Ein Topf ist zu verwenden.  carúr bʰavati /
táṃ hí sarvátas tápati : tam̐ hi sarvatas tapati  Diesen nämlich erhitzt man von allen Seiten.  sarváta eváinān sáṃtapati /
devā́ vái vṛtrásya márma nā́vindam̐s : devā vai vr̥trasya marma nāvindam̐s  Die Götter fanden des Vṛtra verwundbare Stelle nicht.  
táṃ marútaḥ kṣurápavinā vyàyuḥ : taṃ marutaḥ kṣurapavinā vyayus  Die Maruts fuhren ihn mit ihrem (Wagen) mit rasiermesserscharfen Reifen auseinander.  
sám̐ vā́ enaṃ tád atapam̐s : saṃ vā enaṃ tad atapam̐s  Sie taten ihm da weh.  
tásmāt sāṃtapanā́ḥ # tasmāt sāṃtapanāḥ \\8\\  Deshalb heißen sie sāṃtapana.  


MS KS Transl.  
té vái śvó bhūté vṛtrám̐ haniṣyántā úpāvasam̐s : te śvo vr̥tram̐ haniṣyanta upāvasam̐s  In der Absicht, den Vṛtra am nächsten Morgen zu erschlagen, wachten sie.  
tè 'bruvan : te ʼbruvan  Sie sagten:  
kásya vā́hedám̐ śvó bhavitā́ kásya vā [:] pácatéti : kasya vāhedam̐ śvo bʰavitā kasya vā pacateti  Wem wird morgen diese Herrschaft gehören oder wem? Kocht!  
tá etám odanám apacam̐s : ta etam odanam apacanta  Sie kochten diesen Brei.  
téna paśū́n acikayus : te paśūn acikayur  Mit diesem wandten sie sich den Haustieren zu.  
tè 'vidur :  Sie wußten:  
yatarā́n vā́ imá upāvartsyánti tá idáṃ bhavisyantī́ti : yatarān vā ime śvaḥ kamitāras te jetāra iti  Diejenigen, denen sich diese (Haustiere) zuwenden werden, werden gedeihen.  
tébhyo vā́ eténa prā́tiṣṭham̐s : tebʰya etena prātiṣṭʰam̐s  Um derentwillen brachen sie mit dem Brei auf.  
tā́n eténāyacham̐s : tān etenāyaccʰan  Sie bezähmten sie damit.  
tát paśūnā́m̐ vā́váiṣā́ yátis : paśūnām evaiṣā yatis  So gibt es die Bezähmung der Haustiere.  
té vái śvovijayíno 'vasam̐s : te śvovijayino ʼvasam̐s  Sie, denen am nächsten Morgen der Entscheidungskampf bevorstand, übernachteten.  té devā́ḥ śvovijayínaḥ sántaḥ / sárvāsāṃ dugdʰé gr̥hamedʰī́yaṃ carúṃ níravapan // ā́śitā evá_adya_úpavasāma /
tè 'bruvan : te ʼbruvan  Sie sagten:  
kásya vā́hedám̐ śvó bhavitā́ kásya vā [:] pácatéti : kasya vāhedam̐ śvo bʰavitā kasya vā pacateti  Wem wird morgen diese Herrschaft gehören oder wem? Kocht!  kásya vā́ ha_ídam / kásya vā śvó bʰavitā_íti /
tá etám odanám apacam̐s : ta etam odanam apacanta  Sie kochten diesen Brei.  sá śr̥tò ʼbʰavat /
tè 'bruvan : te ʼbruvan  Sie sagten:  
mā́hutam aśiṣméti : māhutam aśiṣmeti  Wir wollen nichts Ungeopfertes essen.  tásya_áhutasya ná_aśnann / ná hí devā́ áhutasya_aśnánti /
tám marúdbhyo gṛhamedhébhyo 'juhavuḥ : te marudʰbʰyo gr̥hamedʰebʰyo ʼjuhavuḥ  Sie opferten ihn den Marut gṛhamedha.  tè ʼbruvan / kásmā imám̐ hoṣyāma íti / marúdbʰyo gr̥hamedʰíbʰya íty abruvan
paśávo vái marúto gṛhamedhā́ḥ : paśavo vai maruto gr̥hamedʰās  Die Marut gṛhamedha sind die Haustiere.  táṃ marúdbʰyo gr̥hamedʰíbʰyo ʼjuhavuḥ //
paśúbhyo vái té tám ajuhavus : tebʰya eva tad ajuhavus  Den Haustieren opferten sie ihn.  
té vái sám̐yattā āsam̐s : te saṃyattā āsam̐s  Sie lagen im Kampf.  
té 'surā devébhyaḥ kṣúdhaṃ prā́hiṇvam̐s : te ʼsurā devebʰyaḥ kṣudʰaṃ prāhiṇvam̐s  Die Asuras sandten den Göttern den Hunger.  
tā́ṃ devā́ḥ pratiśrútyaitám odanám apacant : tāṃ devāḥ pratiśrutyaitam odanam apacanta  Die Götter hörten ihn kommen und kochten diesen Brei.  
sā́ devéṣu lokám ávittā púnar ásurān prā́viśat : sā deveṣu lokam avittvā punar asurān prāviśat  (Da) fand (der Hunger) bei den Göttern keinen Platz und drang wieder in die Asuras ein.  
sainān niradahad  (Sie verbrannte er.)  
táto devā́ ábhavan :  Darauf gediehen die Götter,  táto devā́ ábʰavan /
párā́surās :  die Asuras kamen um.  párā_ásurāḥ /
tád yá evám̐ vidvā́n etám odanáṃ pácati bhávaty ātmánā :  Wer da so wissend diesen Brei kocht, gedeiht selbst,  yásya_eváṃ vidúṣo marúdbʰyo gr̥hamedʰíbʰyo gr̥hé júhvati / bʰávaty ātmánā /
párāsya bhrā́tṛvyo bhavaty :  sein Widersacher kommt um.  párā_asya bʰrā́tr̥vyo bʰavati /
ápi prátiveśaṃ paced [:] api prativeśa odanaṃ paceta  Auch einen zusätzlichen Brei soll man kochen.  
bhrā́tṛvyāyaivá kṣúdhaṃ práhiṇoti : bʰrātr̥vyāyaiva kṣudʰaṃ prahiṇoti  Dem Widersacher sendet man den Hunger.  
sainaṃ nirdahati \\  (Diesen verbrennt er.)  
yád vái cāturmāsyā́nāṃ pākayajñásyaivá tád eṣāṃ paśavyàṃ : yad vai cāturmāsyānāṃ pākayajñasyaiva tad eṣāṃ paśavyaṃ  Was von den Cāturmāsya-Opfern dem Kochopfer angehört, das ist auf die Haustiere bezüglich.  yád vái yajñásya pākatrā́ kriyáte /
paśavyò gṛhamedhó : gr̥hamedʰyo vai pākayajño  Auf die Haustiere bezüglich ist das Hausopfer.  paśavyàṃ tat / pākatrā́ vā́ etát kriyate /
ná prayājā́n yájati nā́nuyājā́n : na prayājā ijyante nānuyājā  Nicht opfert man Voropfer, nicht Nachopfer,  
ná sāmidhenī́r ánvāha͡_ na sāmidʰenīr anvāhā_  nicht spricht man dabei Brennholzverse.  yán ná_idʰmā́barhír bʰávati / ná sāmidʰenī́r anvā́ha //
_͡ā́jyabhāgau yajati yajñátāyā : _ājyabʰāgau yajati tena yajñaḥ kriyate  Zwei Schmalzanteile opfert man, damit es ein Opfer sei.  
agnáye samávadyaty : ʼgnaye samavadyaty  Dem Agni gibt man seinen Anteil --  
agnír vái sámiṣṭir : agnis samiṣṭir  Agni ist vollkommene Opferung,  
agníḥ prátiṣṭhitiḥ : agniḥ pratiṣṭʰitis  Agni ist Feststehen --,  
sámiṣṭyā evá prátiṣṭhityā : samiṣṭʰyā eva partiṣṭʰityai  damit eine vollkommene Opferung, ein Feststehen sei.  
íḍām úpahvayante :  Die Iḍā lädt man ein.  
paśávo vā́ íḍā : paśavyò gṛhamedhas : paśavo vai gr̥hamedʰāḥ paśava iḍā  Die Iḍā ist die Haustiere. Auf die Haustiere bezüglich ist das Hausopfer.  
tásmād íḍām úpahvayante : tasmād iḍām upahvayante  Deshalb lädt man die Iḍā ein. --  
niṣkāṣáṃ nídadhāty anusáṃtatyai # niṣkāṣo nidʰīyate saṃtatyai ...  Den Auskratz hebt man zur Fortsetzung auf.  


Attention! This page is encoded in Unicode / UTF-8. For further information, please click here.




Copyright Jost Gippert, Frankfurt a/M 1997-2000. No parts of this document may be republished in any form without prior permission by the copyright holder.